Keskaja küla 2012Niguliste mäel - arhailise käsitöö meistrikojad
Rändav Lodjakoda
Rändava Lodjakoja käsitöömeistrid toovad endaga kaasa sepa, puusepa, lontmaakri ja paadimeistri. Sepal on kaasas korralikult varustatud välisepikoda kust ei puudu suur lõõts, puusepp võtab kaasa üüratu jalaga käitatava treipingi, lontmaaker aga hulgaliselt materjali, millest korralikud ja vastupidavad otsad valmistada. Paadimeistril on kaasas pooleliolev Peipsi lootsik, mis Keskaja päevadel saab juurde vähemalt ühe plangurea. Selleks, et plangud painutamiseks parajalt pehmed oleksid, on paadimeistril kaasas ka pasukast.
Peipsi lootsiku jaoks teeb sepp valmis korralikud raudnaelad, puuseppa treib vajalikud puitnaaglid ja lontmaaker valmistab korralikud otsad.
Peipsi lootsik on ajalooline paaditüüp, mis oli kasutusel Emajõe-Peipsi veeteel. Lootsik on 6 meetrit pikk aerupaat, millele saab vajadusel paigaldada ka pisikese bermuuda või kahveltaglase. Mullu Tallinnas nähtud lootsik valmis aastal 2004 paadimeister Hermani Mölderi käe all Lohusuus. Kuna veesõidukite nimed on ikka olnud naissoost, sai paadi nimeks meistri järgi Hermiine, liignimeks Peipsi kaduva kalaliigi auks Rääbis. Hermiine Rääbis oli Emajõe Lodjaseltsi esimene käeproovimine veesõidukite ehitamises ning on lodjamehi ustavalt teeninud juba mitmeid aastaid. Põlletaskus on tagavaraks veel tõrvaajamise apastraat.
Ehteseppade meistrikoda
Keskaegsete ehete valmistamine valumeetodil – tina ja hõbeda sulatamine, valuvormidesse valamine, viimistlus.
Meistrid Anne Aidan Roolaht ja Harvi Varkki - Ühendus Ehted ja Vaalad.
Klaashelmeste meistrikoda - Laura Smideberga
Tekstiilikojad
Villa- ja vildikoda
Villa töötlemine arhailisel meetodil – piitsutamine, kraasimine, ketrus. Töövahendite demonstratsioon – kedervars, semmipuu, kraasid, vokk
Erinevate viltimistehnikate tutvustus, villatööd. Erinevate looduslike tekstiilikiudude ja villaliikide tutvustus.
Nahakoda
Nahaparkimise demonstratsioon traditsioonilistel käsitöömeetoditel.
Meistrikoja juht Kristina Rajando
Taimekoda
Kõrvenõges on karastunud ja kogenud maailmarändur. Temaga kohtumine on õnnistus, mitte nuhtlus. Kõrvenõges on kõikjal – ja alati tegutsemis- ning abivalmis.
Esmapilgul on nõges tihtipeale nagu inimene, kes näib karm, kuid peidab endas hella hinge – ta ehmatab puudutamisel kõrvetusega, kuid maitseb mahe. Ja süüa-juua teda juba tasub! Vaevalt leidub teist nii mitmekülgset tervendajat. Kõrvenõges on parim kosutaja, uuekslooja ja verevärskendaja. Sõprus nõgesega tähendab vana väsimuse kadumist ja uue ulja uudsihimu ärakamist. Tema kevadine suurpuhastus on nii tõhus, et keha lööb särama nii seest kui ka väljast!
Nii kirjutab Raeapteegi taimelugude autor, Veronika Kivisilla, nõgese kohta. Lood on ka puneme, köömne, raudrohu ja teiste kodumaiste ravimtaimede kohta. Neid lugusid me oma kojas jutustamegi. Lisaks sellele õpetame taimi tundma, teesegusid kokku panema ning hingele ja meelele head tegema.
Kojas toimetavad:
Jutuvestja Veronika
Taimetundja Silja
Salvimeister Katrin
Seebikoda
Seebikeetmine ja salvide valmistamine looduslikest toorainetest.
Meistrikoja juht Terje Võrk
Laste meistrikojad
Natalja Litvinova teeb lastega toredaid mänguasju
CDE käsitöömeistrid näitavad, kuidas kedervarrega kedrata
Kopli Ametikooli noored sellid jagavad õpetust näputööst
