Rahvatraditsioone järgiv mardilaat, millega Tallinnas tehti algust 1997. aastal, on esialgu plaanitust käsitööde näitusmüügist kujunenud rahvakultuuri suurürituseks, käsitööliidu üheks olulisemaks ettevõtmiseks. See on koht, kus peale rahvusliku käsitöö müümise-ostmise meistrid suhelda ja kogemusi vahetada saavad. Siin elustatakse vanu mardipäevakombeid.
Laadal tegutsevad meistrikojad, kust mitut moodi õpetust ja konsultatsiooni saab. Lastele on avatud meisterdamistoad.
Mardilaadal on kujunenud kindlad traditsioonid, mis püsivad aastast aastasse, kuid iga laat toob ka uusi algatusi.

XV mardilaat 10.-12. novembrini 2011 Saku Suurhallis. Laada peateema ehe ehe.
Juubelilaat oli suurejoonelisem kui kunagi varem. Laienesime Saku Suurhalli kõrvale käsitöötelki. Laada muutsid eriti omanäoliseks väliskülalised oma käsitööga Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt (Pihkva, Udmurdi, Mordva), Ungarist, Slovakkiast, Hollandist, Gruusiast, Türgist.
• Osavaim meister – ehtekunstnik Keiu Kulles, rahvuslikud ehted
• Kauneim käsitööese – Virge Inno, Mulgi tanumaali ainetel ehted
• Stiilseim väljapanek – Vaas&vaas, Maarja Magdaleena Gildist

XIV mardilaat 11.-13. novembrini 2010 Saku Suurhallis. Laada peateema puutöö.
• Parim toode − Monika Plaseri käsitsi kedratud lõngast ehted
• Parim väljapanek − Linakaubamaja OÜ Setka
• Parim meister − puutöö spetsialist Andres Ansper
 

XIII mardilaat 5.-7. novembrini 2009 Saku Suurhallis. Laada peateema kangakudumine.
Mardilaat on esimest korda kolmepäevane kestes neljapäevast laupäevani.
Uus algatus: reede õhtu kell 17-23 KÄSITÖÖ ÖÖ ... tähed käsitöötaevas.
• Põnev uus toode - Ulve Kangro kuivatatud pihlakatest ja hõbetraadist kaelakee.
• Parim toode - Katre Arula rahvuslikus stiilis köögitekstiilide sari
• Parim rahvuslik toode - Raja Kohv, Reet Kapp, Kübe Kopelman, Maia-Liis Urve See ilus TRIIBULINE rahvuslikus stiilis rõivad
• Stiilseim müügikoht - Emma Leppermann stiilne, leidlik, terviklik

XII mardilaat 6.-9. novembrini 2008 Saku Suurhallis. Laada peateema tikkimine. Maakonnapäeva korraldas Tartumaa.
• parim väljapanek – Muhu Käsitööselts Oad ja Eed
• parim toode – Vabamees OÜ
• parim meister – Laine Sõer

XI mardilaat. 8.-11. novembril 2007 Saku Suurhallis. Laada peateema oli rahvariide pealisrõivas. Maakonnapäeva korraldas Pärnumaa
• Parim väljapanek – Eesti Villa ja Nahatööstus OÜ (Sireli talu).
• Parim toode – Valduri tinanööbid.
• Parim meister - Andres Koidu puidutöö ja Karula ketrajad.

X mardilaat. 16.-19. novembril 2006 Saku Suurhallis. Laada peateema oli rahvarõiva triibuseelik. Maakonnapäev oli Raplamaalt. Traditsiooniliselt valiti välja parimad:
• Parim väljapanek – Hiiumaa käsitööseltsi triibuseelikuteemaline väljapanek.
• Parim toode – disainer Monika Järgi kodutekstiilid.
• Parim meister - Tiiu Valdma, kelle kujundatud pehmeid villaseid kampsuneid toodab Hiiu Vill OÜ.

IX mardilaat 2005.a. Laada peateema oli rahvuslikud pitsid. Suur pitsinäitus ”Pits kui looming”. Näitus Alla Jukð-Meose pitsikogudest. Tegutsesid pitsitöökojad. Kangastelje töötoa eestvedamisel kooti kaltsuvaipu lugemispesadesse. Maakonnapäev oli Valgamaalt. Valiti taas laada parimad:
• Parim väljapanek – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia stiilne maitseka kujundusega boks
• Parim toode – turbakiuga vildist sussid. Autorid noored kunstnikud Liisa Tomasberg ja Liisa Kallam
• Parim meister – niplispitsimeister, niplispitsiseltsi esinaine Kristina Halberg

VIII mardilaat 2004.a. Keskne teema pastlad. Esitleti Reet Piiri raamatut ”Talurahva jalanõud ehk mida panna jalga, kui seljas on rahvariided”. Meistrikojas võis iga huviline ise pastlaid meisterdada. Maakonnapäeva korraldas Ida-Virumaa. Laada parimad:
• Parim väljapanek – Kulla Altmäe kaltsuvaipadega kujundatud boks
• Parim toode – Riina Tombergi rahvusliku tikandiga kampsunid
• Parimad meistrid – pastlameistrid Paul Laane, Rein Leht, Aarne Vaik ja Atis Kampe

VII mardilaat 2003.a. Laada keskne huviobjekt oli sall, teema ”Sallist sõbani”. Ühistööna kooti pikka mardisalli. Maakonnapäeva korraldas Viljandimaa. Parimad:
• Parim väljapanek – Liliani ja Martini mänguasjad
• Parim meister – nukkude valmistaja Lembe Torop
• Parim toode – Vormsi mänguasjad

VI mardilaat 2002.a. Laat oli mahult laululava ruumidest välja kasvanud, abiks võeti suur telk. Läbiv teema oli müts. Ühistööna valmis hiigelsuur mardimüts. Maakonnapäeva sisustas Võrumaa. Laada parimad:

• Parim meister – villast pehmete mänguasjade valmistaja Maaja Kalle
• Parim toode – Külliki Nõu viltkübarad
• Kauneim väljapanek – LUMM tekstiili sisustustekstiilid

V mardilaat 2001.a. Alguse sai uus traditsioon – maakonna päev. Esimesena sisustas selle Järvamaa. Laada keskne teema oli rahvuslik sokk. Kavas oli võistukudumine ja sokikonkurss. Ühistööna kooti suurt mardisokki. Laada parimad:
• Parim boks – Võru käsitööühistu ESI
• Parim toode – Viljandi Kultuurikolledþi tudengite nõeltehnikas kindad
• Parim meister – korvipunuja Ando Reinola

IV mardilaat 2000.a. Uudsena keskenduti ühele kindlale teemale. Selle aasta teema – eesti rahvuslik kinnas. Ühistööna valmis neli suurt mardikinnast. Laada parimad:
• Parim meister – korvipunuja Janek Äkke Hiiumaalt
• Parim toode - meriheinast vormitud mardihani, autorid Ülle Pauskar ja Krista Liiv
• Parim boks – Tallinna Pedagoogikaülikooli kindateemaline väljapanek
• Parim kaupleja – Uuetoa talu peremees Elmar Kivipõld Viljandimaalt, kes müüs oma talus toodetud mett ja tatart.

III mardilaat 1999.a. Mahult oli laat saavutanud oma lae. Algas sisuline uuenemine, enam rõhku kvaliteedile. Laada parimad:
• Parim meister – vöökuduja Riina Salm
• Parim toode – OÜ Rewill kootud mütsid ja Viljandi Kultuurikolledþi tudengite kindad
• Stiilseim boks – AGU EMS keraamikatöökoja keskaegse keraamika väljapanek.

II mardilaat 1998.a. Pandi alus ühistegevusele - ühiselt kooti kaltsuribadest mardivaipa, mis sai ligi 10 meetrt pikk. Valiti välja laada parimad:
• Kauneim väljapanek – Aino Pajupuu taimedisaini stuudio tööd
• Parim meister – keraamik Aivar Rumvolt
• Huvitavaim toode – Marika Peegli lambanahast vaip ja Vaike Timbergi väike valge lammas.