Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts (kuni dets. 2003.)

EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT (alates jaan. 2004)

1929.a. jaanuaris loodi Tallinnas saja asutajaliikme poolt rahvuslike käsitöötraditsioonide edasikestmise toetuseks Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts, mille esimesest protokollist võime lugeda, et tegu oli eelkõige ideelise asutusega.

Peamiseks sihiks seati: "...kodukäsitöö edendamine, oskuste tõstmine, mõtte õhutamine ja selle kasulikkuse selgitamine laiematele kihtidele...".
Olulisemad ülesanded olid:
• kontaktide loomine käsitööhuvilistega;
• kursuste, loengute, kõnekoosolekute ja näituste ning võistluste korraldamine, auhindade jagamine;
• süvenemine kitsamatesse erialadesse ja instruktorite väljaõpe;
• nõuandekohtade leidmine; kirjanduse väljaandmine.
Rõhutati ka heatasemelise töö vajalikkust, suunati tähelepanu kodukultuurile ja rahvarõivaste kandmisele oma kihelkonna pärandit väärtustades.
Keskseltsi tegevussuundade hulka kuulus ka naiste ja meeste käsitööõpetuse suunamine nii kutse- kui üldhariduskoolides, noorteringide ellukutsumine maakondades.

Esimesse juhatusse valiti haridustegelane J.Kiivet, tuntud käsitööõpetajad ja seltsitegelased A.Varma ning E.Saral. Keskseltsi juhatusse kuulus ka kunstnikke ja ärimehi.
Töö laabumiseks ja laiema kandepinna saavutamiseks peeti oluliseks tegevust kohtadel ja juba esimesel aastal avati keskseltsi osakonnad Pärnus, Viljandis, Paides, Tõrvas, Narvas ja Võrus ning nais- ja meeskäsitöö sektsioonid Tallinnas.

1934.a.võeti keskselts vastu Põhjamaade Kodutööstuse Liidu liikmeks.
Eesti esindus võttis osa kõikidest Põhjamaade Liidu kongressidest ja näitustest.
1936.a. avati Tallinnas Kodutööstuse Muuseum. Sõjakeerises muuseumikogudest allesjäänu on hoiul Eesti Rahva Muuseumi fondides.
1938.a. hakkas ilmuma keskseltsi häälekandja: tarbekunsti ja kodukultuuri ajakiri "Kodutööstus".

Okupatsiooniajal lõpetas selts oma tegevuse ja nagu enamik Eesti Vabariigi ajal edukalt tegutsenud keskseltse, leidis ka Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi idee üheksakümnendate alguses taas toetust.

Keskselts taastati 1992.aasta jaanuaris. Tegevuse aluseks võeti 1929.a. kinnitatud põhikiri, valiti juhatus, kuhu kuulusid Eevi Astel (Eesti Rahva Muuseum), Silvi Allimann (kombinaat Ars), Ingrid Baumeister (Haridusministeerium), Juhan Kajandu (UKU), Vaike Kotkas (pensionär, varem tegutsenud keskseltsi esindaja), Anu Raud ( Tallinna Kunstiinstituut) ja Liivi Soova (Tallinna Pedagoogiline Instituut). Esimeest esialgu ei valitud, pool aastat juhiti tegevust kollegiaalselt. Alates 1992.a. sügisest juhib keskseltsi Liivi Soova. Esialgu moodustati kaheksa toimkonda: korraldustoimkond, rahvarõivaste, naiste ja meeste käsitöö, kangakudumise ja kodukultuuri toimkond.
Maakondade käsitööühendustest ühinesid keskseltsiga esimesena Haapsalu (Silvi Saarlo), Saaremaa (Jane Mägi) ja Tartu (Tiina Konsen). Nüüdseks on keskseltsil liikmed kõikides maakondades. Koostööpartnerid on kõik suuremad muuseumid ja käsitööd õpetavad koolid.
Taastatud on omaaegne Juhtide kool – maakondade käsitööühenduste ja -seltside juhtide õppesüsteem. Esimene Juhtide kooli õppus toimus 1999.a. Saaremaal. Sealtpeale on neid korraldatud igal sügisel, koos arutatakse läbi tegevuse põhisuunad. Alates 1996.aastast korraldatakse igal suvel erinevas maakonnas keskseltsi käsitööpäevi.

Alates 1998.aastast annab keskselts välja esemelist rahvakultuuri väärtustavat aastaauhinda Pärandihoidja.
Aastast 1998 ilmub kaks korda aastas keskseltsi infoleht Teataja.
Käsitööliidu juures tegutseb koolituskeskus, taastatud on Rahvarõiva Nõuandekoda.

Näitused ja konkursid.
Taastegutsemise algusaastail olid suuremad näitused Tallinnas Raekoja keldris ja Maarjamäe lossis. Esimene konkurss-näitus ”Rahvuslik käsitöö” korraldati koostöös Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga Aita Kullo galeriis. Väiksematele tähtpäeva- ja temaatilistele näitustele järgnes 2000.a. ulatuslikum projekt ”Rahvakunst meis ja meie ümber” koos samanimelise näitus-konkursiga. Üle-eestiline rahvusliku käsitöö ülevaatenäitus sai teoks 2002.aastal Lillepaviljonis. 2005. aastast tegutseb rahvakunstigalerii Eesti Käsitöö Majas, kus on aastas kuni 25 näitust.
Olulisemad konkursid:
2003 - Eesti kingitus
2005 - eesti – keha – kate
2006 - eesti-mängu-asi
2007 - eesti-oma-märss
2008 - Kooliõpilaste käsitöökonkurss Kingitus sõbrale. Koostöös käsitööõpetajate selts AITAga
2008 - eesti-oma-kuub
2009 - eesti-oma-kiri
2010 -eesti-oma-puu

Laadad
Tallinna vanalinnapäevade käsitöölaatadest on välja kasvanud Mardilaat Saku Suurhallis (alates 1997) ja keskaja päevad Tallinna vanalinnas (alates 2000, kuni 2007 kandis nimetus keskaja turg). Laste käsitöölaat lisandus aastal 2002. Käsitöölaadad toimuvad ka enamikes maakondades, neist populaarsemad on Avinurme Pütilaat, Heimtali käsitöölaat, Viru Nikerdaja jt.

Aastast 2000 on ühe valdkonna laiemaks tutvustamiseks valitud aastateemad. Viimased: 2005 – rahvuslikud pitsid, 2006 – triibuseelik, 2007 – rahvariide pealisrõivas, 2008 – tikkimine, 2009 – kangakudumine, 2010 – puutöö.

Käsitööliit on Vabaharidusliidu, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni EVEA liige.

Kuulume rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
1994 - Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
1995 - Põhjamaade Käsitööliit
Tänaseks on korraldatud kaks rahvusvahelist konverentsi (1996 ja 2001) ja Euroopa Rahvakunsti ja Käsitööliidu aastakoosolek 2005. Osaletud liikmesmaade ühisprojektis Ringid vees 2000 – 2001.