Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu arengukava
aastateks 2008-2011

1. Kutsumus ja kohustus

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat.

2. Tulevikupilt

Eesti käsitöö on tunnustatud ja mitmekesine kultuurinähtus, mis koondab endas erinevaid omanäolisi valdkondi, on populaarne ja armastatud. Eesti käsitöö on hinnas kui eestlaste identiteedi väljendaja. Eesti käsitöö on eestimaalasele oluline ja võõramaalase silmis eriline. Traditsioonilised käsitööoskused on meie vaimse kultuuripärandi tähtis osa. Selle mõistmiseks, säilitamiseks ja väärtustamiseks tuleb senisest rohkem rõhuda tervikule– käsitleda vaimset ja materiaalset pärandit lahutamatuna koos ja võrdselt.

Eestis on säilinud rikkalik ja mitmekesine paikkondlik käsitöötradistioon, kuid käsitöö ei ole jäänud vaid väheste entusiastide huviks. Käsitööoskusi arendatakse pidevalt edasi, tagatud on koolitatud ja motiveeritud järelkasv, traditsioonide edasikandjad. Ajaga kaasas käiv käsitöö on jõudnud paljude eestlasteni, olles igapäevases kasutuses. Käsitööõpetaja elukutse on hinnas ja ühiskonnas väärtustatud.
Käsitöötraditsioone kujundatakse erinevatel eluettapidel, alustates kodust ja koolist, lõpetades nende oskuste pideva arendamise ja täiendamisega.

Käsitööd väärtustatakse kui kultuurinähtust ja elatusallikat ning kui võimalust propageerida rohelist mõtteviisi.

Käsitöötraditsioonide hoidmiseks ja arendamiseks toimib jätkusuutlik organisatsiooniline võrgustik, kuhu on kaasatud nii paikkondlikud keskseltsid kui kõik huvigrupid. ERKL ja paikkondlikud keskseltsid on riiklikult rahastatud, mis tagab nende ülesannete eduka täitmise. ERKL-il ja Eesti käsitöömeistritel on tihedad kontaktid välismaal.

3. Hetkeolukorra kirjeldus

ERKL-i tugevused

Eesti käsitöö juhtimiseks ja arendamiseks on loodud paikkondlik käsitööühenduste ja valdkondlike alaliitude võrgustik. Organisatsioonil on hea maine ja pädev apoliitiline juhtkond. Paikkondlikud seltsid ja ERKL on suutnud oma tegevusse kaasata hulgaliselt missioonitundega inimesi, kes on Eesti käsitöötraditsioonide kandjateks ja edasiarendajateks. Liikmeskonnas on esindatud erinevad vanusegrupid ning organisatsioonis valitseb toetav sisekliima.

ERKL-il on toimivad motivatsiooni- ja tunnustusmehhanismid käsitöö arendamiseks, populariseerimiseks ja loometegevuse ergutamiseks. Organisatsioon pakub mitmekesist koolitust nii oma liikmetele kui käsitööhuvilistele ning korraldab kutseseaduse järgset kutseomistamist ja kutsetunnistuste väljastamist käsitöömeistritele. Toimib populaarne konkursisüsteem uute toodete saamiseks. Silmapaistvate meistrite tunnustamiseks antakse välja Pärandihoidja auhinda. Kirjastatakse rahvakunstialast kirjandust, korraldatakse näitusi ja laatasid.

ERKL on usaldusväärne koostööpartner. Loodud on tihe suhtevõrgustik, olulisel kohal on koostöö riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega, muuseumide, haridusasutuste, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekoja ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate assotsiatsiooniga (EVEA). Tehakse koostööd Eesti Vabaharidusliidu ja Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga AITA. ERKL on Põhjamaade Käsitööliidu ja Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni liige.

Vaatamata kogu käsitöövaldkonna nappidele vahenditele on ERKL-i juhtimine (büroo) stabiilselt riiklikult rahastatud. Hooajalised tegevused koos mitmete traditsiooniliste ettevõtmistega on käsitööliikumise selgrooks. Olemasoleva kodulehe kaudu suudetakse end välja näidata ja teatavaks teha. Kõik see on loonud eeldused vaimse pärandi säilimiseks ja edasikestmiseks.

ERKL-i nõrkused

Käsitööliikumise sisemise nõrkusena võib välja tuua tagasihoidliku koostöö ja infovahetuse osas paikkondades. Vajaka jääb reklaamist, et jõuda iga huviliseni. Paikkonna infopunktid ei ole soovitud tasemel käivitunud, teabe edastamiseks ei jätku piisavalt vahendeid. Käsitöö propageerimiseks ei ole ERKL-il avalikkuses levitatavat väljaannet, avaliku elu tegelasi ei ole piisavalt kaasatud ERKL-i tegevusse.

Rohkem oleks vaja survestada riiklikke institutsioone rahastuse suurendamiseks, seda just paikkondade tasandil. Võrreldes teiste rahvakultuuri valdkondade esindusorganisatsioonidega on käsitöö jäänud tagaplaanile. Rahastuse vähesusest tulenevalt puuduvad paikkondlikud palgalised töökohad sealsetele koordinaatoritele, mistõttu kannatab peaasjalikult organisatsiooni jätkusuutlikkus ja ERKL-i eesmärkide laiapõhjalisem elluviimine.

Piisavalt jõuliselt ei ole seni tegeletud järelkasvu koolitusega. Senisest enam tuleb koolidesse lülitada omakultuuripõhist vormilt ja sisult mitmekesisemat käsitööõpet. Väljatöötatud meistritunnistuste süsteemi ei ole veel omaks võetud.

Käsitöö ei ole pelgalt kultuurinähtus, vaid ka elatusallikas. Senisest rohkem oleks vaja kaasata väikeettevõtjaid, julgustades ja toetades neid kujundama käsitööettevõtlusest oma elustiili. Loomemajandusliku potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks tuleb tihendada koostööd lisaks Kultuuriministeeriumile ka teiste ministeeriumidega ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Lisaks tuleb laiendada organisatsiooni regionaalset haaret, kuna praegu ollakse liigselt Tallinna-keskne.

Väliskeskkonnast tulenevad võimalused

Eestlaste eneseteadvus ja identiteet on viimastel aastatel tugevnemas, millest annavad tõestust laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõulisus ja üha sagedamini kasutust leidvad rahvarõivad. See loob omakorda soodsa keskkonna eesti käsitöö väärtustamiseks ja levikuks.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused väärtustavad rahvuslikku käsitööd, kasutades seda oma interjöörides ja ametlikes kingitustes.

Hoogustuv elukestev õppimine võimaldab käsitööl oma kandepinda laiendada nii hobitegevuse kui elatusallikana. Viimane pakub eriti häid võimalusi maapiirkondade inimestele, lastega koju jäävatele emadele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Õppekavade uuendamine pakub võimalusi käsitöötundide mitmekesistamiseks üldhariduskoolides, kutseõppes ja õpetajate täiendkoolituses.

Maalähedase ja loodusliku eluviisi levik suurendab tradistiooniliste käsitööoskuste juurde tagasipöördumist. Ühiskonnas on tugevnemas keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamine ja taaskasutusmõtteviisi juurdumine. Hoogustuv siseturismi areng ja turistide profiili muutumine on toonud kaasa eriliste ja vahetute elamuste otsimise, mis omakorda suurendab nõudlust omanäoliste ja paikkondlikku identiteeti kandvate toodete ja teenuste järele. Eesti käsitöö arendamiseks pakuvad häid võimalusi avanevad Euroopa Liidu struktuurivahendid perioodil 2007-2013.

Väliskeskkonnast tulenevad ohud

Käsitööliikumise seisukohalt võib negatiivsete suundumustena ära märkida üldise huvipuuduse käsitöö ja sellega seonduva õpetaja elukutse omandamise vastu. Kuna pealekasvav põlvkord tihti ei väärtusta füüsilist tööd ning madala sündimuse tõttu on lähiaastatel kooliteed alustavate noorte hulk märgatavalt vähenemas, on tõsine oht käsitööliikumise elujõulisusele järelkasvu puudumine.

Üleilmastumine ja tarbijate vähene teadlikkus on löönud teatud väärtushinnangud ühiskonnas paigast ära. Endiselt on suureks probleemiks odava masstoodangu pealetung, mida tihti pakutakse eesti rahvusliku käsitööna.

Linnastumine ja omakultuurist võõrandumine loob olukorra, kus paikkonna traditsioonilisele käsitööle ja sellega seotud väärtustele ei pöörata piisavalt tähelepanu, et tagada jätkusuutlik areng.

Käsitööõpetajate koolituse tase ei taga alati kutsealast meisterlikkust, paljudes koolides puuduvad erialaoskustega käsitööõpetajad.

Käsitöö arengule seab piire riiklike ja kohalike toetusmehhanismide– stabiilse tegevustoetuse puudumine paikkondades. Riigi regionaalpoliitika on puudulik, käsitööd ei väärtustata piisavalt kui kultuurinähtust, elustiili ja võimalikku elatusallikat.

4. Strateegilised eesmärgid

EESMÄRK 1: ERKL on hästitoimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest. Igas paikkonnas toimib infopunkt.

Kindel struktuur, ladus koostöö

Mõõdikud:

• paikkondlike keskseltside arv
• käsitöökeskuste arv
  
• alaliitude arv
  
• noorteorganisatsioonide arv
  
• paikkondlike infopunktide arv
  
• toimiv andmebaas

Olulisemad tegevused:

• jätkusuutliku võrgustiku hoidmine, organisatsiooni põhiväärtuste mõtestamise ja arendamise kaudu;
• paikkondlike keskseltside loomine ja toetamine;
  
• käsitöökeskuste loomine ja toetamine;
  
• alaliitude loomine ja toetamine;
  
• noorteorganisatsioonide loomine ja toetamine;
  
• uute võrgustike loomine ja ühisosa laiendamine;
  
• paikkondlike infopunktide tegevuse hoogustamine;
  
• korrastatud ja toimiva käsitööalase andmebaasi olemasolu tagamine;
  
• teabepäevade korraldamine paikkondades.

EESMÄRK 2: ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja Euroopas.

Meil on palju sõpru, oleme nähtavad

Mõõdikud:

• kuulumine valdkonnaga seotud olulistesse ühendustesse Eestis ja Euroopas, osalemine juhtorganite töös
• koostööpartnerite arv
  
• koostöölepingute arv
  
• süsteem enda nähtavaks tegemiseks, meediaplaani olemasolu
  
• toetav meediakajastus- ERKL-i tegevust kajastavad saated, ilmunud artiklid

Olulisemad tegevused:

• jätkusuutliku koostöö tugevdamine Eestis ja Euroopas;
• ühistegevused koostööpartneritega;
  
• visuaalse identiteedi kujundamine, logo tutvustamine;
  
• logo kasutamise õiguste väljatöötamine;
  
• ERKL-i tegevuse kajastamine eesti- ja ingliskeelsel kodulehel;
  
• reklaammaterjalide ja infolehe „Teataja“ kirjastamine;
  
• avalikkusele suunatud ajakirja väljaandmine;
  
• ettevõtmiste laiem propageerimine meedia ja väljaannete kaudu;
  
• meediaplaani koostamine, olulisemate ettevõtmiste pidev kajastamine meedias;
  
• kontaktmessidel osalemine.

EESMÄRK 3: Rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud läbi elukestva õppe, järelkasvu toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.

Õppida on mõnus, see viib asja edasi

Mõõdikud:

• erinevatele sihtgruppidele (paikkondlike keskseltside ja alaliitude juhid, meistrid, huvilised, õpetajad) suunatud koolituste arv
• koolitustel osalenute arv
  
• kutsekeskuste arv
  
• kutsestandardite arv
  
• väljaantud kutsetunnistuste arv
  
• õppekirjandus (loengukonspektid, kursusematerjalid)

Olulisemad tegevused:

• pakkuda organisatsioonisisest koolitust- juhtide kool ja õppereisid;
• täiendkoolitused käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele;
  
• koostöö huvi- ja üldharidus-, kutseõppe- ja kõrgkoolidega ning käsitööõpetajate seltsidega. Ühisosa leidmine ja koolitusprogrammide koostamine;
  
• pakkuda lastele võimalusi käsitööga tegeleda- meistrikojad laatadel ja väljanäitustel, suvekursused jne.;
  
• mitmekesiste õpetamisvormide kasutamine- suvekool, meistriõpe, kursused, käsitöölaager jne.
  
• vaimse pärandi säilitamiseks võtta kõrgendatud tähelepanu alla hääbuvad käsitöötehnikad ja hoida pidevat sidet valdkonna meistritega;
  
• meistrite kaasamine üldhariduskoolide käsitöötundidesse;
  
• laiapõhjalise koolituse korraldamine väikeettevõtjatele;
  
• luua süsteem koolitustegevuse teavitamiseks- info üleval kodulehel, teabeleht, elektrooniline teavitamine;
  
• motiveerida inimesi taotlema meistritunnistust (Rahvakunsti- ja Käsitöömeister I-V);
  
• luua uusi kutsestandardeid;
  
• korraldada regulaarselt eksamisessioone kutsehariduskeskustes ja ühildatud eksameid kutse- ja kõrgkoolides;
  
• kinnitada kutseeksamikeskused Tallinna Rahvaülikooli, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, ERM-i, Kuressaare Ametikooli ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli juurde – kokku 5.
  
• uute koolitusprogrammide leidmine ja rakendamine Euroopa Liidu struktuurfondide toetusel;
  
• rahvusvaheliste seminaride/konverentside korraldamine Eestis ja osalemine Eurpoopas.

EESMÄRK 4: Traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö. Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.

Koos tehtud, hästi tehtud

Mõõdikud:

• vaimse pärandi (erinevate käsitöötehnikate) kaardistus paikkondade kaupa
• Pärandihoidja auhinnad
  
• erinevate stipendiaatide hulk
  
• mardilaada ja keskaja päevade toimumine
  
• paikkondlike käsitöölaatade arv
  
• käsitöönäituste arv
  
• aastateemaga seotud ettevõtmiste arv
  
• iga-aastased käsitööpäevad
  
• käsitöö populariseerimisele ja uute toodete väljatöötamisele suunatud konkursside arv, osalejate arv
  
• avaldatud trükiste arv

Olulisemad tegevused:

• vaimse pärandi väärtustamine, kaardistamine ja laiemale üldsusele tutvustamine;
• Pärandihoidja auhinna väljaandmine, statuudi muutmine vastavalt vajadusele;
  
• käsitööalase stipendiumi loomine SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures;
  
• lühi- ja pikaajaliste stipendiumide väljaandmine nii meistritele kui ka õpilastele- käsitöövaldkonna edendamiseks, traditsiooniliste käsitöötehnikate omandamiseks;
  
• mardilaada ja keskaja päevade traditsiooni edasiarendamine, rahvusvahelise mõõtme lisamine;
  
• rahvakunstilaatade korraldamine erinevates paikkondades;
  
• paikkondlike, üle-eestiliste ja rahvusvaheliste rahvakunstinäituste korraldamine;
  
• käsitöö eri valdkondade laiaulatuslik propageerimine aastateemade kaudu;
  
• rahvarõiva kui käsitöötradistioonide kandja laiem propageerimine ja edasiarendamine;
  
• pidev eriteemaliste käsitöökonkursside korraldamine täiskasvanutele, noortele ja lastele nii uute toodete kui ideede saamiseks;
  
• paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine käsitööpäevade kaudu;
  
• Eesti ja Euroopa käsitöömeistrite omavaheliste kontaktide tihendamine ja ühistegevuse korraldamine.
  
• aastateemade ja konkurssidega seotud kirjastustegevuse korraldamine

EESMÄRK 5: Aastal 2011 eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset eesti käsitööd, mis on üheks eestluse identiteedi aluseks

Oma on armas

Mõõdikud:

• unikaalsete käsitööesemete tunnustamine kvaliteedimärgiga
• tootearenduspreemiate arv
  
• konkursside võidutööde jõudmine käsitööturule
  
• käsitööliidu poolt tunnustatud käsitööpoodide ja avatud meistrikodade arv
  
• ERKL-i toetajaliikmete (väikeettevõtjate) arv

Olulisemad tegevused:

• kvaliteedimärgi statuudi väljatöötamine ja ellurakendamine;
  
• tootearenduspreemiad uue toodangu käsitööturule toomiseks;
  
• toetada käsitööpoodide ja avatud meistrikodade loomist;
  
• väikeettevõtjate ja avatud meistrikodade kaardistamine ning tutvustamine erinevate ettevõtmiste kaudu (ring ümber käsitöö jne.);
  
• uue käsitöötoodangu tutvustamine meedia vahendusel;
  
• otsida uusi turgusid Eestis ja Euroopas ning pakkuda huvilistele otsekontakte ERKL-i kaudu.