SETO KÄSITÜÜ
2. märts - 15. märts

02. märtsil avati Seto Käsitüü Kogo ühisnäitus Tallinnas Eesti
Käsitöö Maja Galeriis, Pikk tn 22. Näitust saab külastada kuni 15. märtsini.
Eksponeeritud on Kadri Visseli kangastelgedel kootud vaibad, Margit
Mehilase rahvarõivad, Värska Käsitüüseltsi Kirävüü suurrätid ja vööd,
Signe Kriguli keraamika ning Evar Riitsaare seto-teemalised tapeedid.

RAHVARÕIVAS JA RAHVUSLIK RÕIVAS

Eesti Käsitöö Majas, Pikk tn. 22
4.veebruar – 1. märts

Näitusel on detsembris kutsetunnistuse saanud rahvarõivameistrite detailideni uuritud ning tõeliselt hoole ja armastusega valmistatud rahvarõivakomplektid Setumaalt, Laiuselt, Palamuselt, Äksist ja Koerust.

Näituse teise poole moodustavad
OÜ Kodukäsitöö poolt valmistatud rahvarõivaainelised rõivad. Kõigile neile leiab näituselt vastukaaluks ka inspiratsiooniallika.
 

 PUUAASTARING
Rahvusliku ehituse ja puutöönduse näitus Eesti Käsitöö Majas 4.01 – 01.02 2010

Rahvusliku ehituse eriala avati 2005. aastal. Hetkel omandab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias sel alal rakenduslikku kõrgharidust 25 üliõpilast.
Rahvusliku ehituse eriala eesmärk on jätkata rahvuslikke käsitöötraditsioone ehituse vallas. Peetakse oluliseks seista selle eest, et meie tarbekeskkonnas elaks edasi see õilis lihtsus, mida usume nägevat maarahva pärandis.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2010. aasta puutöö aastaks ja palunud TÜ VKA rahvusliku ehituse eriala üliõpilasi ja õppejõude kaasa lüüa selle aasta sisuga täitmisel. Et eesmärki paremini sobitada akadeemilise aastaringiga, otsustati esimene panus anda juba 2009. aasta lõpul näitusega „Puuaastaring“ Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Seda sama näitust ongi praegu võimalik nautida Eesti Käsitöö Maja galeriis, Tallinnas. Ekspositsioon tutvustab rahvusliku eriala õppekava raames tehtut ning samuti koostööprojekte Eesti Haabja Seltsi- ja Rahvusliku Ehituse Seltsiga. Muuhulgas on väljapanekul võimalik näha tõelisi kaevurakkeid ja ehtsat veel laotamata ühepuupaati.
 

LÄKS NAHKA
Kristina Rajando näitus  tutvustab traditsioonilise nahaparkimise saladusi.
Näitus on avatud Eesti Käsitöö Maja Galeriis, Pikk 22
16.detsembrist 2009 kuni 4. jaanuarini 2010,
E-L 10.00-18.00, P 10-17.00.
 

Loomade tagasilaulja
(muinasjutt Põhja-Ameerika algonkinidelt)

Oli kord suur küla. Külarahvas käis jõel lõhet, hõrnast ja angerjat püüdmas. Nad küttisid ka põtru, kuivatasid põdraliha ja küpsetasid lõkkel pruuniks.
Kord ütlesid kaks meest: „Me lähme vaatame, kas kaugemal ka inimesi elab.“
„Millal te tagasi tulete?“ küsisid teised neilt.
„Enne ei tule, kui kohtame kuskil inimesi.“
„Kuhupoole me lähme?“ küsis üks mees teiselt.
„Lähme lõuna poole,“ ütles teine.
Nad hakkasid minema, läksid ja läksid. Nii nad läksid kaks nädalat, kuni jõudsid ühe vigvami juurde. See oli pikk vigvam, mõlemas otsas uks. Vigvamis oli vanamees ja vanaeit. Vanamees ütles:
„Ma elan siin maailma algusest saadik. Minu vanaema oli siin, kui maailm tehti. See siin on töötegemise vigvam.“
„Mis tööd sa siin siis teed?“ küsisid mehed.
„Seda te näete õhtul, kui ma tööle hakkan,“ vastas mees. „Praegu me ei saa tööd teha. Vanaema, anna ruttu meestele süüa.“
Vanaeit tõusis ja keetis natuke põdraliha. Kui külalised söönuks said, koristas vanaeit potid-kulbid kokku. Meestele tehti asemed vigvami seinte äärde. Vanaeit ütles, et neil läheb vigvamit öösi vaja.
Mees hakkas kasetohulahmakal trummi lööma ja laulma. Ta ütles: „Ma laulan loomadele. Ma laulan kõikidele loomadele, et nad elusaks saaksid, et nad ellu ärkaksid neist loomade tükkidest, tiibadest, päädest ja jalgadest, mis inimesed ära viskavad.“
Puhteaegu ta jättis laulmise. Hommikul ütles ta külalistele:
„See on minu töö igal öösi. Mulle ei meeldi, kui inimesed loomi raiskavad. Inimesed peavad kõik ära kasutama. Nad peavad ära kasutama angerja naha ja muud osad. Mida nad ei kasuta, selle peavad nad maha matma. Nad ei tohi lasta ühelainsal karvakeselgi kaotsi minna.“
Siis ütles vanamees: „Minu kanuu on all jõe ääres.“
Nad läksid jõe äärde. Ta ütles: „Kas te näete kalu siiapoole ujumas?“
Ta võttis teokarbist tehtud vile ja vilistas. Vesi oli väga selge ja mehed nägid vees igasugu kalu.
„Need on minu kalad,“ ütles ta. „Nad sünnivad kalatükkidest, mis inimesed ära viskavad. Ma laulan neile ja nad tulevad tagasi.“
„Kas siinmail veel inimesi elab?“ küsisid mehed.
„Elab ikka,“ vastas loomade tagasilaulja.
„Olgu pääle,“ ütlesid mehed. „Nüüd me lähme koju tagasi.“
Nad hakkasid põhja poole tagasi minema. Läksid ja läksid, kuni said mindud kaks nädalat. Siis nad jõudsid koju. Kodus nad rääkisid, kuidas olid olnud külas loomade tagasilaulja juures. Nad rääksid ka, mis loomade tagasilaulja neile oli ütelnud.

--------------------------------------------------------------------------------

 UUsix

Eesti Käsitöö Majas eksponeeritaval Soome taaskasutusdisaini näitusel saab näha 15 autori või firma tooteid, mille valmistamise puhul on kasutatud taaskasutusmaterjale ning järgitud säästlikku rohelist mõtteviisi. Eksponaatide hulgas on rõivaid, ehteid, aksessuaare, sisustustooteid, klaasi ja keraamikat. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

UUsix

Uusix ökodisaini näitusel esitletakse rikkalikku valikut taaskasutusmaterjalidest valmistatud tooteid Soomest. Prügi hulka heidetud materjalid on saanud uue elu ja mõtte läbi kunstnike, disainerite ja käsitööliste osavate käte.

Näiteks Jukka Isotalon Evolum Oy on valmistanud juba alates 1989. aastast käsitöötooteid ja skulptuure klaastaarast, mida Soomes ümber ei töödelda ja pakendikeskusesse anda pole võimalik.

Jaana Tuomistot tuntakse eelkõige hõbelusikatest valmistatud ehete järgi. Esimesed lusikaehted valmistas ta 1990. aastal. Lusika loomulik ja kaunis vorm on teinud toote inimeste seas nii popolaarseks, et sellest on saanud tänaseks juba klassika.

Soomes hetkel tuntuima öko-disaini kaubamärgi Globe Hope tooted valmistatakse kasutatud haiglatekstiilidest, sõjaväevarustusest, töörõivaist ja reklaambänneritest.

Näitusel näete ka Iloniemin Ekodesign rõivakollektsiooni. Firma sai tuntuks, kui Soome roheliste partei parlamendisaadik Heli Järvinen osales iseseisvuspäeval presidendi vastuvõtul nende valmistatud õhtukleidis.

Enamiku eksponaatide disain on pealtnäha lõbus ja mänglev, kuid sisult sügav ja tõsist tööd nõudev.

Näitusel osaleb mitmeid innovatiivseid noori käsitöölisi, kelle geniaalsed uuskasutusmõtted on saanud teoks näiteks kardina kinnitusvahenditest kõrvarõngaste ja kommikotist rahataskute näol.

Näituse on koostanud Kenkävero käsitöökeskuse kuraator Pia Numminen Mikkelist, Soomest.