Kuni 9. jaanuarini on avatud Christi Kütt`i näitus "Põllerahvas"

22. november - 5. detsember Ulve Kangro setupitsiliste rõivaste näitus "Värviline"

Eesti Käsitöö Maja galeriis oli avatud Keiu Kullese rahvapäraste ehete näitus. Väljapanekut sai näha kuni 21. novembrini

20. septembrist kuni 3. oktoobrini sai Eesti Käsitöö Maja galeriis vaadata läti korvimeistrite näitust

Marja Matiiseni isikunäitus "Takseeritud teksa" 13.04-25.04.2011

Lapitöönäitus  annab vaatajatele ideid, kuidas läbi taaskasutuse lahendada moetööstuse jäätmeprobleeme.

Näituse plakatit saad vaadata siin.

Marilin Sikkali kleitide näitusmüük 30.03-11.04

Mikkeli maakonna käsitöömeistrite näitus oli 
Eesti Käsitöö Maja galeriis avatud 15.02-28.03.2011

30.november kuni 13.detsember Käsitöögaleriis

AINULT HAAMRIGA

Alvar Heiste Sepikojas käsitsi valmistatud terasest autoriehted

Autorid Johanna, Aira ja Alvar Heiste

22. oktoobrist kuni 1. novembrini sai käsitöögaleriis näha Piret Kändleri portselani sarjast "Väike Mette".
Reljeefsed portselanvormid on teostatud abstrüki tehnikas (portselanile on kantud vesipildid)  ning kaasatud materjaliks on taaskasutustaldrikud. Sarja inspireeringuks on lood Alice`st imedemaal.

7.-21.oktoober 2011

KÄSITÖÖMAJA GALERIIS  PIKK 22

Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks näitus

PEHME VÄRVI PUUDUTUS

 Näitusel on väljas paari viimase aasta looming. Näha saab loovkudumise kangaid, keraamikat ja portselanimaali. Autoriteks nii arenduskeskuse kui ka töökeskuse noored. Kui arenduskeskuses alles omandatakse töövõtteid ja lisaks kunstitundidele on ka üldainetunnid, siis töökeskuses tegeldakse ainult tarbekunsti esemete valmistamisega. Soovime oma näitusega tuua meie noorte kauni ja erilise loomingu teile lähemale.

 Käsitöögaleriis Pikk 22 oli kuni 4. oktoobrini avatud ETNO TOA meistrite Lembe Maria Sihvre ja Margit Sondbergi näitus Loomise lugu.

TEKSTIILE HIIUMAALT

Käsitöögaleriis oli kuni 23. augustini avatud näitus "Tekstiile Hiiumaalt". Oma töid esitlesid Sirje Eller, Kadri Kuusk, Aet Reha ja Tiiu Valdma.
Näituse tutvustuse leiad siit.

VILT-VILT!

Kuni 9. augustini sai Pika tänava käsitöögaleriis näha ja osta Liina Iliste-Veskimägi, Riina Maituse ja Hilda Rütteri vildiloomingut!

EESTI-OMA-PUU

Eesti-oma-puu konkursi võidutööde autorite premeerimine ja näituse avamine leiab aset kolmapäeval, 26. mail, algusega kell 16.00 Rahvakunstigaleriis (Pikk tn. 22).

Ootame kõiki huvilisi, eriti konkursil osalenuid!
Näitus jääb avatuks 15. juunini. Näitusel osalejate nimekiri siin

Näituse töödest koostatakse kataloog, mis ilmub mardilaadaks 2010!

Hindamiskomisjoni kuulusid
Mari Viik – esimees
Ele Praks – ajakiri Käsitöö peatoimetaja
Kadri Jäätma – keraamik ja projekti Käsitööga tööle II juht
Indrek Tirrul – ERM
Einar Maarits – Tallinna Prantsuse Lütseumi tööõpetuse õpetaja

Käsitööliidu ettepanekul hinnati töid kahes kategoorias: rahvuslik puutööndus ja disain.

RAHVUSLIKU PUUTÖÖNDUSE VALLAS

1. koht –Ilmar Tiideberg kandled „Virbel“
2. koht – Villu Pruulmann Tool „Jälg“
3. koht – MTÜ Tuleloo eesti-oma-riidepuu
3. koht – Andres Koidu Umbpuised riistad
3. koht – Jaan Keerdo Haabjamehe jooginõu
3. koht – Arvi Laan laudämber „Vesi“
3. koht – Arvi Laan höövelpingi makett „Pink“

DISAINI VALLAS

1. koht – Kadri Tomasson Mäng „Teeme ise seelikutriibud“
2. koht – Andres Oreškin Piparkoogivormid ja jõuluehted „Helves“
3. koht – Helen Teigar Painutatud vineerist piimakann “Maiu”
3. koht – Maila Käos Kott „Väikesed reisid“
3. koht – Monika Järg Vineerist laserlõike tehnikas „Puupits“

Žürii ERGUTUSPREEMIAD

Õunapuusta õigemasta – Lembe Maria ja Peeter Sihvre
Tohupapud – Mai Normann
Kuivainete topsik „Terad“- Hannes Maal
Vineerkarp „Rasi“ – Ain Jepišov

KÄSITÖÖLIIDU ERIPREEMIAD

Lembe Maria ja Peeter Sihvre rütmipillid “Õunapuusta õigemassa”
Timo Nikitin, Mait Pinsel, Mati Eskel Puuteraamat “Heeringa laul”

KODUKÄSITÖÖ OÜ ERIPREEMIAD

Piret Mildeberg kalendrid AEGlane
Malle Käos kott Kõla

MTÜ RAHVARÕIVAS ERIPREEMIA

MTÜ Käsiteokoda Näitus “Rahvuslik tekstiil puidus”

KULTUURIVÄÄRTUSTE AMETI ERIPREEMIA

Meister Uno Ree ja juhendaja Jüri Larin “Mälestuste häll”
Eva Herrera mäng “Kaitseks kodule, rõõmuks perele”

MTÜ VILDIARENDUSKESKUS JA VILDIKOJA ERIPREEMIAD

Mareli Rannap „Elu ringid“. Preemiaks viltimisvill

TALLINNA RAHVAÜLIKOOLI ERIPREEMIA

Tiia Mets „Toolialune“. Preemiaks tasuta kursus Rahvaülikoolis

EESTI VABAÕHUMUUSEUMI PREEMIA

OÜ Sapienter vineerist taburetid „Pertra“. Preemiaks EVM pere aastapääse

AJAKIRJA „KÄSITÖÖ“ eripreemia

Ajakirja aastatellimus
Andres Koidu „Umbpuised riistad“
Helen Teigar piimakann „Maiu“
Mareli Rannap kleit ja kott „Puu meid kaitsku“

RAHVAKULTUURI ARENDUS- JA KOOLITUSKESKUSE ERIPREEMIA

Andres Oreškin rahvapillid "Pääsupill" ja "Rukkipill"

Auhindu ja näitusele mitte väljavalitud töid saab kätte käsitööliidu kontorist Tallinna Rahvaülikooli juures aadressil Estonia pst. 5a (tööpäeviti kell 9-17). Tel. 5187812.
 

POOLA NUKUD

Poola rahvakunsti ja käsitöönduse keskkontori väljapanek paikkondlikes rahvarõivastes nukkudest. Loe lähemalt siit.

Näitus oLI avatud Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk tn 22) kuni 24. maini

TALLINNA NIPLAJAD
oli avatud 27. aprill kuni 10. mai Eesti Käsitöö Majas

Näitusel osaleb töödega 22 Tallinnas tegutsevat niplispitsi meistrit, kellest osa on teinud seda kaunist käsitööd juba 20 aastat. Külalisena on näitusel MTÜ Loometöö oma rahvuslike pitsidega.
Tegemist on esimese omataolise näitusega Tallinnas ning loodame, et paneme selle üritusega aluse traditsioonile.
Eksponeeritavad tööd on väga erinevad, näidates niplispitsi kasutamise võimalusi - nii traditsioonilisi kui tänapäevaseid.

VIRUMAA KUNSTI- JA KÄSITÖÖSELTSI ÜLEVAATENÄITUS

Tutvuda saab mitmete Virumaa tegijate toodete- ja loominguga. Näitusel esinevad OÜ Lõnga Liisud kudumitega, MTÜ Loometöö kirivöödega, Jaanika Saar rõivadisainiga, Aile Siil siidimaali tehnikas õnnitluskaartidega ja Viru Käsitöösalong rahvuslike toodetega.
 

E-L 10.-18.00, P 10-17.00
Väljapanek on avatud 13-26.aprill, Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22.
 

AIA ALLA VAADATES
31.märts – 12. aprill 2010.a.

Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed vanade sukkade näitus Eesti Käsitöö Maja galeriis,
Pikk 22 Tallinn. Avatud E-L 10.00-18.00 ja P 10.00-17.00

Alates 3. aprillist muhu käsitöö müük!
www.oadeed.ee

MÄNGULINE MOOD 
Eve Sisa isikunäitus
16.märts - 29.märts

Näitusel eksponeeritavad tööd on omas laadis innovaatilised, kuna autor on kasutanud rõivaste valmistamiseks tavatut materjalide ja tehnikate kooslust: taaskastatavaid materjale ja lapitehnikat, mille värviüleminekute paljusus toob esile ning rõhutab rahvusliku lilltikandi tonaalsuse intensiivsust. Eve Sisa rõivakollektsioon koosneb 15 komplektist.
Näitust saab vaadata kuni 29. märtsini Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22. Galerii on avatud E-L 10.00-18.00, P 10.00-17.00

SETO KÄSITÜÜ
2. märts - 15. märts

02. märtsil avati Seto Käsitüü Kogo ühisnäitus Tallinnas Eesti
Käsitöö Maja Galeriis, Pikk tn 22. Näitust saab külastada kuni 15. märtsini.
Eksponeeritud on Kadri Visseli kangastelgedel kootud vaibad, Margit
Mehilase rahvarõivad, Värska Käsitüüseltsi Kirävüü suurrätid ja vööd,
Signe Kriguli keraamika ning Evar Riitsaare seto-teemalised tapeedid.

RAHVARÕIVAS JA RAHVUSLIK RÕIVAS

Eesti Käsitöö Majas, Pikk tn. 22
4.veebruar – 1. märts

Näitusel on detsembris kutsetunnistuse saanud rahvarõivameistrite detailideni uuritud ning tõeliselt hoole ja armastusega valmistatud rahvarõivakomplektid Setumaalt, Laiuselt, Palamuselt, Äksist ja Koerust.

Näituse teise poole moodustavad
OÜ Kodukäsitöö poolt valmistatud rahvarõivaainelised rõivad. Kõigile neile leiab näituselt vastukaaluks ka inspiratsiooniallika.
 

 PUUAASTARING
Rahvusliku ehituse ja puutöönduse näitus Eesti Käsitöö Majas 4.01 – 01.02 2010

Rahvusliku ehituse eriala avati 2005. aastal. Hetkel omandab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias sel alal rakenduslikku kõrgharidust 25 üliõpilast.
Rahvusliku ehituse eriala eesmärk on jätkata rahvuslikke käsitöötraditsioone ehituse vallas. Peetakse oluliseks seista selle eest, et meie tarbekeskkonnas elaks edasi see õilis lihtsus, mida usume nägevat maarahva pärandis.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2010. aasta puutöö aastaks ja palunud TÜ VKA rahvusliku ehituse eriala üliõpilasi ja õppejõude kaasa lüüa selle aasta sisuga täitmisel. Et eesmärki paremini sobitada akadeemilise aastaringiga, otsustati esimene panus anda juba 2009. aasta lõpul näitusega „Puuaastaring“ Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Seda sama näitust ongi praegu võimalik nautida Eesti Käsitöö Maja galeriis, Tallinnas. Ekspositsioon tutvustab rahvusliku eriala õppekava raames tehtut ning samuti koostööprojekte Eesti Haabja Seltsi- ja Rahvusliku Ehituse Seltsiga. Muuhulgas on väljapanekul võimalik näha tõelisi kaevurakkeid ja ehtsat veel laotamata ühepuupaati.
 

LÄKS NAHKA
Kristina Rajando näitus  tutvustab traditsioonilise nahaparkimise saladusi.
Näitus on avatud Eesti Käsitöö Maja Galeriis, Pikk 22
16.detsembrist 2009 kuni 4. jaanuarini 2010,
E-L 10.00-18.00, P 10-17.00.
 

Loomade tagasilaulja
(muinasjutt Põhja-Ameerika algonkinidelt)

Oli kord suur küla. Külarahvas käis jõel lõhet, hõrnast ja angerjat püüdmas. Nad küttisid ka põtru, kuivatasid põdraliha ja küpsetasid lõkkel pruuniks.
Kord ütlesid kaks meest: „Me lähme vaatame, kas kaugemal ka inimesi elab.“
„Millal te tagasi tulete?“ küsisid teised neilt.
„Enne ei tule, kui kohtame kuskil inimesi.“
„Kuhupoole me lähme?“ küsis üks mees teiselt.
„Lähme lõuna poole,“ ütles teine.
Nad hakkasid minema, läksid ja läksid. Nii nad läksid kaks nädalat, kuni jõudsid ühe vigvami juurde. See oli pikk vigvam, mõlemas otsas uks. Vigvamis oli vanamees ja vanaeit. Vanamees ütles:
„Ma elan siin maailma algusest saadik. Minu vanaema oli siin, kui maailm tehti. See siin on töötegemise vigvam.“
„Mis tööd sa siin siis teed?“ küsisid mehed.
„Seda te näete õhtul, kui ma tööle hakkan,“ vastas mees. „Praegu me ei saa tööd teha. Vanaema, anna ruttu meestele süüa.“
Vanaeit tõusis ja keetis natuke põdraliha. Kui külalised söönuks said, koristas vanaeit potid-kulbid kokku. Meestele tehti asemed vigvami seinte äärde. Vanaeit ütles, et neil läheb vigvamit öösi vaja.
Mees hakkas kasetohulahmakal trummi lööma ja laulma. Ta ütles: „Ma laulan loomadele. Ma laulan kõikidele loomadele, et nad elusaks saaksid, et nad ellu ärkaksid neist loomade tükkidest, tiibadest, päädest ja jalgadest, mis inimesed ära viskavad.“
Puhteaegu ta jättis laulmise. Hommikul ütles ta külalistele:
„See on minu töö igal öösi. Mulle ei meeldi, kui inimesed loomi raiskavad. Inimesed peavad kõik ära kasutama. Nad peavad ära kasutama angerja naha ja muud osad. Mida nad ei kasuta, selle peavad nad maha matma. Nad ei tohi lasta ühelainsal karvakeselgi kaotsi minna.“
Siis ütles vanamees: „Minu kanuu on all jõe ääres.“
Nad läksid jõe äärde. Ta ütles: „Kas te näete kalu siiapoole ujumas?“
Ta võttis teokarbist tehtud vile ja vilistas. Vesi oli väga selge ja mehed nägid vees igasugu kalu.
„Need on minu kalad,“ ütles ta. „Nad sünnivad kalatükkidest, mis inimesed ära viskavad. Ma laulan neile ja nad tulevad tagasi.“
„Kas siinmail veel inimesi elab?“ küsisid mehed.
„Elab ikka,“ vastas loomade tagasilaulja.
„Olgu pääle,“ ütlesid mehed. „Nüüd me lähme koju tagasi.“
Nad hakkasid põhja poole tagasi minema. Läksid ja läksid, kuni said mindud kaks nädalat. Siis nad jõudsid koju. Kodus nad rääkisid, kuidas olid olnud külas loomade tagasilaulja juures. Nad rääksid ka, mis loomade tagasilaulja neile oli ütelnud.

--------------------------------------------------------------------------------

 UUsix

Eesti Käsitöö Majas eksponeeritaval Soome taaskasutusdisaini näitusel saab näha 15 autori või firma tooteid, mille valmistamise puhul on kasutatud taaskasutusmaterjale ning järgitud säästlikku rohelist mõtteviisi. Eksponaatide hulgas on rõivaid, ehteid, aksessuaare, sisustustooteid, klaasi ja keraamikat. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

UUsix

Uusix ökodisaini näitusel esitletakse rikkalikku valikut taaskasutusmaterjalidest valmistatud tooteid Soomest. Prügi hulka heidetud materjalid on saanud uue elu ja mõtte läbi kunstnike, disainerite ja käsitööliste osavate käte.

Näiteks Jukka Isotalon Evolum Oy on valmistanud juba alates 1989. aastast käsitöötooteid ja skulptuure klaastaarast, mida Soomes ümber ei töödelda ja pakendikeskusesse anda pole võimalik.

Jaana Tuomistot tuntakse eelkõige hõbelusikatest valmistatud ehete järgi. Esimesed lusikaehted valmistas ta 1990. aastal. Lusika loomulik ja kaunis vorm on teinud toote inimeste seas nii popolaarseks, et sellest on saanud tänaseks juba klassika.

Soomes hetkel tuntuima öko-disaini kaubamärgi Globe Hope tooted valmistatakse kasutatud haiglatekstiilidest, sõjaväevarustusest, töörõivaist ja reklaambänneritest.

Näitusel näete ka Iloniemin Ekodesign rõivakollektsiooni. Firma sai tuntuks, kui Soome roheliste partei parlamendisaadik Heli Järvinen osales iseseisvuspäeval presidendi vastuvõtul nende valmistatud õhtukleidis.

Enamiku eksponaatide disain on pealtnäha lõbus ja mänglev, kuid sisult sügav ja tõsist tööd nõudev.

Näitusel osaleb mitmeid innovatiivseid noori käsitöölisi, kelle geniaalsed uuskasutusmõtted on saanud teoks näiteks kardina kinnitusvahenditest kõrvarõngaste ja kommikotist rahataskute näol.

Näituse on koostanud Kenkävero käsitöökeskuse kuraator Pia Numminen Mikkelist, Soomest.
 

 7.oktoober kuni 21. oktoober  AVATUD KÄSITÖÖMAJA GALERIIS  PIKK 22

Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks näitus

PEHME VÄRVI PUUDUTUS

 Näitusel on väljas paari viimase aasta looming. Näha saab loovkudumise kangaid, keraamikat ja portselanimaali. Autoriteks nii arenduskeskuse kui ka töökeskuse noored. Kui arenduskeskuses alles omandatakse töövõtteid ja lisaks kunstitundidele on ka üldainetunnid, siis töökeskuses tegeldakse ainult tarbekunsti esemete valmistamisega. Soovime oma näitusega tuua meie noorte kauni ja erilise loomingu teile lähemale.